Mooste mõisakoolis krõbisesid piparkoogid

Tänavu korraldas Mooste mõisakool Põlvamaalt esmakordselt kõigile Põlvamaa õpilastele mõeldud jõululuuletuste ja -joonistuste konkursi „Piparkoogikrõbin“. Konkursiga lootsime saada uusi toredaid luuletusi, mida jõuluvanale lugeda, et vaene jõuluvana-punanina ei peaks aastast aastasse üle laualina hüppama. Konkurss oli esimese korra kohta igati menukas: osalesid kümne kooli õpilased ning laekus 97 luuletust ja 106 joonistust. Järgmisel aastal teeme kindlasti jälle ja veelgi võimsamalt!

Saadame teilegi mõned vahvad luuletused, mille lehelugejad jõuluvanale esitamiseks veel kenasti pähe jõuavad õppida. Silmailuks lisame paar uhkemat tööd joonistuste hulgast.

Tuisutunnel

Tuisutunnel röövis mu kinda,

käisin emale nüüd pinda,

käpikuid ma tahtsin uusi

kuid sain hoopis ühe kruusi.

Jõulutaati väga hindan,

ta teab kõiki, äkki mind ka,

murest talle kirjutan,

sussi sisse sokutan.

Kirja enam ma ei näinud,

sellega vist oli läinud

minema see päkapikk,

kes olla päka jagu pikk.

Eleri Piho

8. klass, Saverna põhikool

Ootus

Tere, kallis oodat ́ talv,

pungil minu luulesalv,

tares piparkoogilõhn ‒

nii on raske olla kõhn.

Rõõmsad lapsed kelgumäel,

lumehelbed käpikkäel,

loomad, linnud, raagus puud

ootavad kõik aastat uut.

Kamilla Elise Teesalu

8. klass, Saverna põhikool

Päkapikul habe ees,

istub suure kausi sees.

Piparkoogid ümberringi,

maitselt magusad kui kringlid.

Piparkoogi krõbinat

kuuleb siis üks vana kratt.

Kratt see kohe kaussi hüppab,

piparkooki hammustab,

päkapikk nüüd naerma hakkab,

koos neil tore nosida.

Jegon-Marcus Sabre

4. klass, Krootuse põhikool

Minu jõulusoov

Tere, kallis jõuluvana!

Kingi mulle 50 kana.

Kui siis kanad munevad,

Munast tibud tulevad.

Siis mul juba 100 kana,

seda ongi mulle vaja.

Kui elupaika vajavad,

siis ehitan neil kanala.

Helena Herzmann

4.d klass, Põlva kool)

Jõuluvana, anna nõu!

Küll on hea, et tulid, armas jõulumees.

Tahan rääkida sul murest, mis mul südamel.

Kevad oli nagu ikka – tärkav, soe ja särav

ainus, mis jäi ära, oli koolikära.

Koolis käia me ei saanud, tunnid Zoomi kolisid.

Läbi arvutiekraani kohtumised toimusid. 

Kooli lõpus üldsegi kokku me ei saanud.

Korra sõpru kohtasin koolimaja saalis.

Sügisel taas oli tore: jälle koos me koolipere.

Rõõmustas mu kogu kere, sõpradel sain öelda tere.

Aga nüüd, mis jälle saab, kui viirus taaskord tõstab pead?

Kas jälle arvutiekraan, või on sul ehk muu parem plaan?

Kristiin Kalle

12. klass, Põlva gümnaasium

Piparkook

Piparkoogist tõusis kära,

keegi sõi ta öösel ära.

Pärast selgus, et me koer,

laua peal käis tooli toel.

Ode Zolgo

3. klass, Mooste mõisakool

Väike piparkoogimees

Väike piparkoogimees

supleb sooja piima sees.

Sukeldub ja puristab,

sooja piima luristab.

Art Apalev

7. klass, Mooste mõisakool