Jäta menüü vahele
Nr 207 • November 2021

Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune

Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.

Michael Shoebridge
Michael Shoebridge

Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudi kaitse, strateegia ja riikliku julgeoleku direktor

EPA/Scanpix
Briti tuumaallveelaev HMS Astude 29. oktoobril Austraalias Perthi sadamas. Foto: EPA/Scanpix

Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA partnerlus AUKUS, mille Ameerika president Joe Biden, Briti peaminister Boris Johnson ja Austraalia peaminister Scott Morrison 15. septembril välja kuulutasid, näitab, kui palju maailm on vaid viie aastaga muutunud.

2016. aastal, kui Austraalia valis oma põhilise heidutusrelva – uue põlvkonna allveelaevade – aluseks prantslaste diiselmootori projekti, ei tulnud tuumaallveelaevad kõne allagi. Austraalia valitsus ja sõjaväejuhid ei pidanud Austraalia strateegilist keskkonda selliseks, mis õigustaks tuumaallveelaevade omandamise ja käitamisega kaasnevat keerukust ja kulusid. Pealegi poleks USA ega Briti valitsus arvatavasti nõustunud Austraaliaga jagama tuumaallveelaevade tehnoloogiat, kui me seda oleksime palunud. Kumbki valitsus pole seda tehnoloogiat ühegi partneriga jaganud alates USA-Briti tuumapartnerluse algusest 1958. aastal.

Mõistmaks, miks kolme riigi valitsuse suhtumine 2016. ja 2021. aasta vahel muutus, piisab ainukesest asjaolust: agressiivne ja tugev Hiina riik eesotsas president Xi Jinpingiga tähendab varjamatut proovikivi julgeolekule nii India ja Vaikse ookeani regioonis kui globaalselt. Selle, mis 2016. aastal oli mõeldamatu, tegi Xi 2021. aastal hädavajalikuks. AUKUS kujutab suurt püüdlust sõjalise tasakaalu nihutamiseks India ja Vaikse ookeani regioonis Hiina kahjuks, nii et Pekingil oleks kulukam saavutada oma eesmärke sõjalise jõu ja hirmutamise teel.

Kolme liitlase motiivid

Usutava heidutuse tugevdamine tähendab konflikti puhkemise tõenäosuse kahandamist regioonis. Asi on pakiline, kuna president Xi on juba tõestanud, et on valmis teiste osaliste huvide vastu ette võtma kiireid ja jõulisi käike juhul, kui ta peab riske tühiseks. Hiina on kasvatanud sõjalist jõudu Lõuna-Hiina merel, hõivates seal vaidlusaluseid punkte ja alasid, murdnud Ühendkuningriigiga Hongkongi lepingut ning astunud agressiivseid samme piiril Indiaga, Ida-Hiina merel Jaapani vastu ning Taiwani kohal ja ümber. Hiina valitsus edendab väsimatult kaitsetööstust ja kõrgtehnoloogiat, et varustada sõjaväge kõigega, mida on vaja sõdade võitmiseks. Xi juhendab Hiina Rahvavabastusarmeed, et see oleks valmis silmapilk lööki andma, kusjuures armee väljaõpetamine ja harjutused tõendavad, et neid juhtnööre tõepoolest täidetakse.

USA-le ja president Joe Bideni administratsioonile tähendab AUKUS kindlameelset demonstratsiooni, et Afganistanist lahkumine tasus end ära, kuna see võimaldas USA-l koondada tähelepanu ja ressursse India ja Vaikse ookeani regioonile sellises ulatuses, milleks polnud suutelised Barack Obama ega Donald Trump. See näitab, et Biden mõtles tõsiselt oma lubadusi presidendivalimiste kampaania ajal – ta lõpetas USA seotuse Afganistaniga, tugevdab USA majanduslikku võimsust investeeringutega taristusse ja kliimamuutustega võitlemiseks, vastates ühtlasi Hiina esitatud väljakutsele. AUKUS võib president Bideni administratsioonile anda vajalikku uut hoogu.

AUKUS kujutab suurt püüdlust sõjalise tasakaalu nihutamiseks India ja Vaikse ookeani regioonis Hiina kahjuks, nii et Pekingil oleks kulukam saavutada oma eesmärke sõjalise jõu ja hirmutamise teel.

Ühendkuningriigile tähendab AUKUS kaitsepoliitika keskses dokumendis Integrated Review kirjeldatud India ja Vaikse ookeani kallakule konkreetse sisu andmist. AUKUS on osa Brexiti-järgsest nn Globaalse Britannia ambitsioonist, tuues esile Ühendkuningriigi tugevusi küberjulgeolekus, teaduses ja tehnikas.

Austraaliale on AUKUS vastus 2020. aasta juulis kaitsestrateegia ülevaates viidatud strateegilise keskkonna halvenemisele. Esmajoones on AUKUS vahend Austraalia sõjaväe ründevõimsuse tugevdamiseks, mis suurendab Austraaliat puudutada võivate konfliktide alustamise kulukust. AUKUS süvendab meie põlist liitu ja julgeolekupartnerlust USA ja Ühendkuningriigiga ning sellel on regionaalne fookus.

Viis valeväidet AUKUSe kohta

AUKUSe kohta levib viis valeväidet. See pole tuumaallveelaevade tehnoloogia jagamiseks, mille tulemusena Austraalia omandab ja võtab kasutusse kaheksa tipptasemel heidutusrelva. See pole sõjaline liit, mis kätkeks tõotust kriiside ja konfliktide korral üksteisele appi tulla. See ei lükka kõrvale veel ühte India ja Vaikse ookeani regioonis tärkavat partnerlust – julgeolekudialoogi Quad –, kuhu kuuluvad India, USA, Jaapan ja Austraalia. See ei anna märku, et Austraalia pole huvitatud piirkondlikust koostööst Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ja Ida-Aasia tippkohtumise raames. Ja see pole aseaine tihedale ja edukale Viie Silma luurepartnerlusele, kuhu kuuluvad USA, Kanada, Ühendkuningriik, Uus-Meremaa ja Austraalia.

AUKUSel on selge eesmärk, mis kätkeb tuumaallveelaevade programme, ent sirutub ka nelja tähtsasse valdkonda, mis toovad sõjalisi eeliseid juba lähitulevikus: tehisintellekt, küberjulgeolek, kvanttehnoloogia ja veealused seadmed (lisaks allveelaevadele). Need AUKUSe fookusteemad on tähtsad kolmele riigile ning India ja Vaikse ookeani regiooni julgeolekule järgneva viie, kümne ja 20 aasta vältel.

Austraalia ei vaja uut allianssi USAga – tal on juba ANZUSe leping ning tihe partnerlus Ühendkuningriigiga, kusjuures konflikti või kriisi korral oodatakse vastastikku konsultatsioone ja abi. Siin on kesksel kohal Viie Silma partnerlus.

Quad-partnerlusel India ja Vaikse ookeani regiooni nelja võimsa demokraatia vahel on olemas julgeoleku- ja tehnikamõõde, ent selle keskne eesmärk on, nagu rõhutas India peaminister Narendra Modi, edendada vaba, avatud ja kaasavat India ja Vaikse ookeani regiooni.

USA-le ja president Joe Bideni administratsioonile tähendab AUKUS kindlameelset demonstratsiooni, et Afganistanist lahkumine tasus end ära.

Kuivõrd AUKUS suurendab USA, Austraalia ja Ühendkuningriigi sõjalist võimsust ning nihutab India ja Vaikse ookeani regioonis sõjalist tasakaalu Hiina kahjuks, on see Quadile täiendus ning tõsine panus vaba, avatud ja kaasava India ja Vaikse ookeani regiooni nimel. Kahtlemata on see põhjus, miks uus Jaapani peaminister Fumio Kishida on AUKUSt tervitanud.

Austraalia jätkab aktiivse liikmena India ja Vaikse ookeani regiooni organisatsioonides diplomaatiat ning julgeoleku- ja majandusdialoogi; siin väärib äramärkimist ASEANi-keskne arhitektuur, sealhulgas Ida-Aasia tippkohtumine ning Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum APEC. Igatahes tähendab AUKUS samavõrra sõnumit, et nagu ka Quadi puhul, peavad Austraalia ja USA vajalikuks teha tõsiseid panuseid tasakaalustamise strateegiasse. Dialoog ja koostöö on tähtsad, ent ilma reaalse heidutuse ja tõsise vastukaaluta saavutab dialoog vähe ja ehtsal koostööl on piirid.

Viie Silma riikide luurepartnerlusel on lai kattuvus AUKUSe fookusteemadega tehnika vallas. Luurevõimekus hõlmab tehisintellektist, küberjulgeolekust ja kvanttehnoloogiast arusaamist ja nende elluviimist. Neis tehnikaharudes on Viie Silma partnerluse sihiseade luurel ning palju koostööst tehakse range salastatuse tingimustes. Selles vallas tehtav ei jõua automaatselt Viie Silma partnerite sõjaväelaste või julgeolekukogukonnani. AUKUSe raames tunnistavad USA, Briti ja Austraalia juhid seda asjaolu ning seavad meie kaitsejõududele valmis raja kiiremaks edenemiseks, mis ei sõltuks luurekogukonnast.

Imago/Scanpix
Hiina Rahvavabastusarmee auvahtkond Qingdao sadamas. Hiina sõjaline agressiivsus sunnib lääneliitlasi tegema veel tihedamat koostööd. Foto: Imago/Scanpix.

Kahekiiruseline tegevuskava

AUKUSele võib ette heita, et kui lahendust sõjalise tasakaalu nihutamiseks India ja Vaikse ookeani regioonis nähakse tuumaallveelaevades, ei piisa kaheksast täiendavast tuumaallveelaevast USA ja tema lähedaste liitlaste käsutuses, et selles piirkonnas tasakaalu piisavalt nihutada. Igal juhul tuleb nende panust konfliktiheidutusse oodata. Austraalia mereväeametnikud on alates AUKUSe väljakuulutamisest rõhutanud soovi, et Austraalia saaks enne 2040. aastat vähemasti ühe tuumaallveelaeva ning võimaluse korral mitu.

19 aasta vältel jätkub peaaegu kindlasti Hiina sõjalise võimsuse kiire kasv ning uute relvasüsteemide juurutamine (üks näide on arendamisfaasis olev ülehelikiirusega liugur, mida on sel aastal kosmoses kaks korda katsetatud).

Niisiis pole juhuslik, et AUKUSel on kahekiiruseline ajakava. Aeglane programm on koostööks tuumaallveelaevade alal. Ülejäänud AUKUSe tegevuskava osad – tehisintellekt, küberjulgeolek, kvanttehnoloogia ja muud veealused seadmed peale allveelaevade – on mõeldud sõjalist tasakaalu nihutama 2020.–2030. aastate vältel, misjärel tugevdaksid tuumaallveelaevad heidutust veelgi.

Minipartnerluste esiletõus

Riigijuhtide korraldused kaitseorganisatsioonidele, et need annaksid värskete tehnoloogiate praktilised rakendused kiiremini sõjaväelaste käsutusse, on märk kannatamatusest, et see praegu juba piisavalt kiiresti ja suures ulatuses ei toimu.

AUKUS on kolme riigi valitsuse tehnikakiirendi, mis on tugevasti keskendunud meie kaitsevägede sõjalise võimsuse suurendamisele, hoogustades võtmetähtsusega tehnoloogiate väljatöötamist ja rakenduste üleandmist meie kaitseväelastele. See loob ühendusi meie valitsuste, uurimisorganisatsioonide ja ettevõtete vahele, kusjuures viimase alla kuuluvad ka kõrgtehnoloogiafirmad väljaspool kaitsetööstust. AUKUS on tehnikakiirendina edukas, kui ta suudab keskenduda konkreetsetele tehnikaharudele, mida loetletakse kolme riigijuhi ühisavalduses, ning kui kolm riiki, nende kaitseorganisatsioonid, teadlaskond ja korporatsioonid mõistavad, kui tähtis on USA, Briti ja Austraalia kaitsevägedele luua käegakatsutav tehniline eelis.

Ei tohi eeldada, nagu piisaks juba olemasolevatest korraldustest üksuste arendamise, töövõtu- ja hankelepingute tarvis – kui need oleksid rahuldavad, poleks AUKUSt vaja. Niisiis paneb AUKUS proovile juba olemasoleva koostöö, sealhulgas kõigi kolme riigi kaitseorganisatsioonide, hankeasutuste ja pikalt tegutsenud kaitsetööstuse ettevõtete vahel.

Eeskätt on AUKUS jõuline avaldus India ja Vaikse ookeani regiooni prioriteedi ning ühtlasi süsteemse probleemi kohta, mida Hiina endast kolmele partnerile kujutab. See tuleb täiendusena hinnanguile, mis kannustavad Quad-partnerite üha tihedamat koostööd. Pinge, mida AUKUS tekitab ühelt poolt partnerite – kõige enam Austraalia – ja teiselt poolt Prantsusmaa vahel, on tingitud asjaolust, et prantslased kaotasid 90 miljardi dollarilise tavaliste allveelaevade programmi. See on tähendanud inetuid isiklikke stseene riigijuhtide vahel, sealhulgas G20 tippkohtumisel ja Glasgow’ COP26 kliimakonverentsil.

Lühiajaliselt on see häirinud Hiina mõju vastu tehtava koostöö süvendamist kolme partnerriigi ja Prantsusmaa vahel, samuti komplitseerinud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide osalust hoolimata järjest enamate Euroopa riikide strateegiatest ja juhenditest India ja Vaikse ookeani regiooni tarvis ning värskest ELi koostööstrateegiast samale piirkonnale. Arvatavasti pole häired keskpikas perspektiivis enam nii tugevad, kuna Euroopa Liidu, üksikute Euroopa riikide ja AUKUS-partnerite vahel tekitab üksmeelt ühine arusaamine Hiinast lähtuvast süsteemsest probleemist.

Vaikse ja India ookeani piirkonna julgeolekuliidud

• AUKUS – Austraalia, Ühendkuningriigi ja Ühendriikide partnerlus, mis kuulutati ametlikult välja tä-navu 15. septembril.
• Quad – Austraalia, Jaapani, India ja USA partnerlus, mis sai alguse 2007. aastal.
• ANZUS – Austraalia, Uus-Meremaa ja USA vahel 1951. aastal sõlmitud lepinguist tekkinud ühine õppuste ja luureinfo jagamise süsteem.
• Viis Silma – Austraalia, Kanada, USA, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriigi luureallianss, mille koostöö ulatub Teise maailmasõja aega.

Kõnealuses regioonis on ASEANi liikmed, sealhulgas Indoneesia ja Malaisia, väljendanud uue partnerluse kohta erinevaid arvamusi, mõned on avaldanud muret olukorra pingestumise pärast, mida tuumaallveelaevad võivad põhjustada, aga teised on vaoshoitud ametlikest avaldustest hoolimata vähemasti mõnevõrra sõbralikud. Üldiselt hinnatakse Hiina võimsuse tasakaalustamist, mis toimub väljaspool olemasolevat dialoogi ja kaasatust. Seda arusaama jagavad Euroopa partnerid, kes viivad ellu oma mitmesuguseid India ja Vaikse ookeani regiooni kavasid.

Miinipartnerlused võivad avaramatest multilateraalsetest rühmitustest kiiremini tegutseda ja rohkem saavutada.

AUKUS on uus minipartnerlus lisaks üksikutele teistele India ja Vaikse ookeani minipartnerlustele, mille raames Austraalia tegutseb. Head näited on Quad ning Austraalia-Jaapani-USA kolmik. Neil minipartnerlustel on eri eesmärgid ja tegevuskavad, ent hea organiseerimise korral täiendavad need üksteist. Nende kaudu saab teostada nn kiiret multilateralismi. Need võimaldavad riikide liitudel ellu viia konkreetseid tegevuskavasid seal, kus partneritel on tugevad ühishuvid ning nad on valmis nende teostamiseks agaralt panustama. See tähendab, et minipartnerlused võivad avaramatest multilateraalsetest rühmitustest kiiremini tegutseda ja rohkem saavutada. Ühendkuningriigi sügavam osalus ja kohalolu India ja Vaikse ookeani regioonis teeb temast hea partneri teistelegi rühmitustele peale AUKUSe.

Suuremad institutsioonid ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega, mida nõuab praegune strateegiline ja tehniline olukord.

Minipartnerluste esiletõus ja suurenev tähtsus on katsumus mitte üksnes India ja Vaikse ookeani regioonis tegutsevatele multilateraalsetele gruppidele, vaid ka suurematele rühmitustele, nagu NATO ja USA liitlaskond laiemalt. See näitab, et suuremad institutsioonid ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega, mida nõuab praegune strateegiline ja tehniline keskkond. Samuti seda, et AUKUSe partnerite vahel juba eksisteerivad institutsioonid ei ole andnud suutlikkuse tugevdamisel sääraseid tulemusi, nagu praegu on vaja. See, kuidas NATO reageerib ning kas väiksemad rühmitused NATOs ja ELis samuti soovivad astuda minipartnerlustesse lisaks tegutsemisele suuremates rühmitustes, on tõenäoliselt paljude riikide pealinnades analüüsi ja võib-olla otsustamise teema.

AUKUS pakub palju enamat huvi kui vaid tuumaallveelaevade kasulikkuse küsimused.

Seotud artiklid